blog.tr.ee

November 23, 2015

Kas tuleb üldse aeg, kus ma end lõpuks õnnelikuna tunnen?

Alustan kirjutamist ilma pealkirjata, sest mul pole aimugi kuidas seda postitust ühte lausesse kokku võtta. Täna nägin linnas kõndides ühte tavalist, vapustavat ja meeldejäävat vaatepilti. Üks noorem, välismaallasest mees keksles mööda Vanemuise tänavat Kesklinna suunas. Alguses tundus vaatepilt meeletult kahtlane aga siis ta pööras korra end tagasi ja ta näol oli suurim ja siiraim naeratus mida ma näinud olen. Mingil hetkel kukkus tal seljakott maha ja asjad seest välja, kuid tema reaktsioon oli lihtsalt nii tavaline?. Samasuguse suure naeratusega näol korjas ta asjad kotti, pani ranitsa selga ja hüples sama suure rõõmuga oma teedpidi edasi. Ma ei tea mis teda nii õnnelikuks tegi - äkki lumi (täna sadas esimest korda sel sügisel/talvel lumi maha ja see mees pidevalt sirutas oma kätt välja ja vaatas maapinda, samal ajal kui õrnalt lund sadas), äkki oli ta elus midagi head juhtunud, äkki oligi ta lihtsalt oma eluga rahul ja õnnelik inimene. Ma ei tea, kuid ainus mis loeb on see, et tema siiras naeratus jäi mind terve õhtu saatma.
Miks ma sellest üldse kirjutan? Alguses soovisin lihtsalt kirjutada, toredast, naljakast vaatepildist, kuid siis hakkasin mingil hetkel aru saama miks see vaatepilt mulle võis nii hinge minna. 
Ma pole end nii õnnelikuna kunagi tundnud ja ma pole üldse õnnetunnet tundnud viimased paar kuud. Nimelt tunnen, et olen kohas kuhu ma ei sobi. Tunnen, et ma pole piisavalt hea ja mis kõige hullem, ma olen valinud vale tee. Terve elu on mulle sisendatud, et pean saama kas arstiks, juristiks või arhitektiks. Mind on kasvatatud üles, kritiseerides inimesi kes lähevad ''lihtsamat teed'' (ei lähe ülikooli, vaid tegelevad millegi loovaga). On öeldud, et kõige tähtsam on teha mida sa armastad aga veel tähtsam on see, et see mida sa armastad oleks suure sissetulekuga. Mina siis valisin 10. klassi lõpus oma teekonnaks saada sisse meditsiini (ülikoolis). Valisin kõik oma ained selle suuna järgi. 11. klassi lõpus sain mingil määral aru, et meditsiin ei olegi nii väga minu teema ja 12. klassi alguses sain teada, et välismaal meditsiini õppimiseks on vaja teha ka lisaeksam, mille tähtaeg oli septembri keskpaik. Nüüd olen kandideerimas ülikooli biomeditsiini aga ma ei tea kas ma tahan sedagi. Hetkel õpime bioloogias inimese füsioloogiat ja mis mind südamest kartma lööb on see, et see ei paku mulle huvi. Ma kardan, ausalt kardan, sest ma ei tea mida edasi teha. Ma olen kõik sättinud sellist suunda, et ma saaksin õppida edasi midagi bioloogia/ keemia suunas. Aga ma tunnen, et ma ei taha seda enam. Ma ei tea kas olen üldse kunagi tahtnud. 
Ma olen püsimatu inimene. Ma teen midagi mis mulle kohutavalt meeldib paar kuud - aasta ja siis ma tüdinen. Tean, et kui ma lähen biomeditsiini õppima, siis terve mu ülejäänud elu on laboris istumine ja projektide kallal töötamine. Ma tean seda ja see hirmutab mind, sest ma ei taha tegeleda ühe asjaga terve oma elu. Ma tahan näha ja käia ja areneda. Ma nii kardan, et lähen ülikooli ja siis paar aastat hiljem saan aru, et olen teinud elu suurima vea, kuid siis on juba liiga hilja. Mul on mingid vähesed huvid ja unistused, mis on mind saatnud aastaid ja mida teen siiani suure kirega. Näiteks üks suur soov on minna välismaale vabatahtlikuks. Kuid mulle on sisendatud, et kui võtan aasta vabaks enne ülikooli minekut, siis rikun kõik ära, muutun laisaks, unustan õpitu ja lõpuks ei saavuta elus mitte midagi. Samas see aasta annaks mulle võimaluse ennast leida ja äkki saada ka teada, kuhu ma oma elus jõuda soovin. Aga see pole asi mida mu pere heaks kiidab, nende arvamus sellest on ''aasta maha viskamine''. Teiseks kireks on jäänud muusika - tantsimine ja klaver. Kui tegelen loova tegevusega, tunnen end tõsiselt õnnelikuna - mul on kusagile areneda ja ma tunnen lõpuks ometi millestki rõõmu. Kas see poleks imeline, aastaks minna välismaale noortele inglise keelt/ klaverit/tantsimist õpetama minna? Samas äkki see on halb valik, nii nagu mulle on alati öeldud? 
Ma tunnen, et aeg surub peale ja ma olen omadega suures ummikus. Ma pole end kunagi nii halvasti ja segaduses tundnud. Ma ei tea enam kes ma olen ja kuhu ma edasi liikuda soovin. Lisaks, ma kardan, kohutavalt kardan. See vaatepilt mis ma täna linnas nägin - kas tuleb üldse aeg, kus ma end lõpuks õnnelikuna tunnen?

October 12, 2015

Seiklused hambaarsti juures #1

1. Võta end kokku, sa oled täiskasvanud inimene
2. Jah, see ei ole üldse nii hull
3. Ma hakkan nutma
4. Miks see väike laps proovib minuga suhtlust alustada?
5. Tore, et see sinu mänguasi on
6. Mida ma siis teen, kui hammas välja tõmmatud on ja mul pole kodus valuvaigistit?
7. See hilisem paari päeva pikkune valu on seda väärt
8. Keda ma siin lollitada püüan?
9. Sa saad hakkama
10. Sa oled tore, tark ja mõistusega täiskasvanu ja sa ei tee ennast lolliks seal kabinetis
11. Ei reaalselt, miks see laps minuga rääkida püüab?
12. Vastuvõtu ajast on möödunud 10 minutit - see tähendab, et täna 100% mu hammast välja ei tõmmata
13. Aga no see raibe nii valutab
14. Nad võiks selle ju välja tõmmata
15. Süst on valus, väljatõmbamine pole ja paranemine on paras põrgu
16. Nad võiksid seda siiski teha
17. Jah, las tõmbavad välja
18. Nope
19. Kui ta tahab täna välja tõmmata, jooksen kabinetist minema
20. Jep, nii teengi
21. See oleks liiga dramaatiline, eks?
22. Aga kui see välja tõmbamisest päästab, olen KÕIGEKS valmis
23. Mul hammas valutab
24. See siiski tuleks välja tõmmata
25. Jah, sa suudad seda
* Berit, tulge kabinetti *
26. Screw everything I just said, seda hammast ma välja tõmmata EI LASE
* Milline su hambavalu on? *
''Eeee, ma ei tea, nagu valus on''
27. Jep, tegidki lolliks ennast
28. ''Berit - ma olen nii uhke su üle'' (mu väärikus)
29. Tore, nad ei tõmba seda välja täna
30. Miks nad ei tõmba? See valutab, võiksid ikka tõmmata ju
31. Ole nüüd õnnelik, said mis tahtsid, ei tõmmata
32. Ootejärjekord, pole paha
33. Oota, see tähendab, et kui mulle helistatakse (mida ma ette ei tea), pean ma kohe arsti juurde minema, et hammas välja tõmmata?
34. Kas ma mainisin, et arst ütles, et KAKS hammast
35. Parim osa veel ees - KORRAGA
36. Ja siis detsembri lõpus opereeritakse veel üks välja
37. Miks need tädid, kes siin töötavad nii rõõmsad on?
38. Nagu nende nägu täitub rõõmuga, kui nad saavad mulle uue aja panna, et mulle vaimset ja füüsilist piina valmistada
39. Aga ma saan oma valutavast hambast lahti
40. Jah, hea otsus. Sa suudad seda, hamba väljatõmbamine pole üldse hull
41. Tõmmake jah välja, vahet pole millal
42. F*ck this, lihtsalt EI
43. EI
44. Kui arst helistab, siis viskan lihtsalt toru ära
45. Pff, ma ei võta kõne parem vastugi
46. Ausalt Berit, teised hambad ka kannatavad
47. Jah, tõmban välja
48. No eks vaatab veel seda
49. Vist mitte...
50. Aga hea uudis on see, et kogu see jama on mulle tasuta :D

May 21, 2015

Mu koera lollakad harjumused #1

 Jacky on oma peaaegu 2 elatud aasta jooksul kogunud endale külge mingi tohhujjaa suure hulga lollakaid ja nõmedaid (enamikul juhul) harjumusi. Ma armastan oma koera tohutult aga no palun, mis asi sa oled?

1) Õue küsimine aka ilge vingumine
Tore on küll teada, et siis millal ta õue soovib aga kui te vaid kuuleksite seda hädakisa mida ta teeb. Ta undab nagu kiirabiauto ainult, et veel 7x hullemini. 

2) Kraapimine
Kui talle miski ei meeldi, siis ta teab väga hästi kuidas seda välja näidata - ta hakkab kraapima nagu tal oleks soov Hiina välja jõuda. Peale selle on ta leidnud uue viisi, kuidas end hommikuti välja küsida. Kui ta muidu vingub nagu segane, siis ta teab, et hommikuti sellest ei piisa. Voodis ta magada ei või, kui mina seal õhtul magan (päeval võib ta Tartus mul voodis kõrval olla, kui mul voodil päevakate peal on) aga ta mõtles alguses välja siis esimese viisi, kuidas hommikul õue saada. Nimelt hüppas ta voodisse ja surus pea mulle kõhtu ja ronis külje alla. Kui ta aru sai, et see enam ka ei aita, siis nüüd ta hüppab voodisse ja kraabib käpaga mul juukseid patsist välja (krt, see on meeletult valus) ning nägu ka veel pealekauba. 

3) Lakkumine
Kui tavaliselt koerad tulevad sulle armsalt külje alla ja magavad, siis Jackyl sellest ei piisa. Ta alatasa (ehk siis koguaeg) käib keelega üle mu varvaste ja jalgade. See on nii loll komme aga ma ei oska midagi ette ka võtta. Kui köögis süüa teen on sama asi - ta viskab end mu jalgade peale ning lakub vahetpidamata. Oh jah.

4) No sellele tõesti ei oska pealkirja anda
Kui ta otsustab, et õues on ilm liiga rõve ja seal ei tasu kõndida, siis ta tõstab ühe käpa ülesse ja jääb seisma. Varem oli tal see harjumus ainult linna peal või maakodus. Nüüd ta teeb seda agility platsi peal. Õues sadas vihma - saan aru jah, rõve, okei. Panen ta siis agility raja algusesse, tõkke ette istuma ja tema tõstab käpa üles, vaatab enda ümber ja on nagu: ''Wtf, man? U really? Nagu tahad, et ma praegu jookseks. I don't think so.'' Õnneks ta pisut liigutas end aga väga siiski mitte.


May 9, 2015

''Keevita sinna midagi'' by Jaanika

Täna tuli mul tuju blogisse kirjutada aga kuna mul polnud ideid millest kirjutada, otsustasin abi küsida oma parimalt sõbrannalt - Jaanikalt, kes on imeliste ideede ja hästi mõnusa energiaga tüüp :D. Tal tuli aga veelgi parem idee, et tal on soov hoopis ise siia blogisse kirjutada ja seda ma tal teha lasingi. Mul ausalt ei olnud aimugi millest ta kirjutab ja välja tuli see selline:

Tavaliselt on Berit see, kes selles blogis kirjutab üldiselt oma elust, sõpradest, trennist ja millest kõigest veel. Kuid täna tahan mina kirjutada veidi Beritist endast. Ta on olnud mu sõbranna juba aastaid. Kunagi oli aeg, kui me ei olnud väga lähedased, kuid meist on saanud suurepärased sõbrad sellest hetkest alates, kui ta Tartusse kooli läks. Tavaliselt vahemaa muudab inimeste suhtluse selliseks, et mingi hetk nad ei tea enam teineteisest mitte midagi nagu on olnud nii mõnegi teise meie ühise sõbraga. Õnneks meie sõprust on see hoopis tugevamaks muutnud. Vahel on tõesti hetki, mil ma ei kujuta ette, mida ma ilma temata teeksin. Kui ma tunnen, et mul pole enam tahtmist mitte midagi teha ja et ma ei saa hakkama, siis alati, kui ma olen temaga sellest kõigest rääkinud, tunnen ma, et suudan saavutada ükskõik mida, ma pean seda vaid soovima ja selle nimel tööd tegema. 
Ma mõtlen alati, kuidas ta jõuab ja suudab kõike teha, see on lihtsalt nii hämmastav. Vahel kui käime Pedeli ääres kõndimas, ma lihtsalt kuulan kõike seda, mida ta nädala jooksul teinud on, siis ma lihtsalt ei jõua ära imestada, kuidas see võimalik on, eriti, kui ta hakkab mulle loendama trenne, kus ta käinud on ja koolitöid, mida ta on teinud. Oleme ausad, Berit on hull aga seda väga heas mõttes muidugi ja ma olen uhke, et ma sellise hullu enda sõbraks saanud olen, sest kui palju sõpru sulle ikka ütleks, et ta on õnnelik sellisel juhul, kui mina õnnelik olen. Lisaks ma ei tea kedagi teist, kes oleks olnud võimeline kinkima mulle jõuludeks päeviku, mida hävitada on vaja. 
Berit, sa oled lihtsalt super usaldusväärne ja hea sõbranna :)

- Jaanika

Täiesti tavalised igapäevased vestlused (kuna meil on reaalselt üle 6000 sõnumi siis maikuust vanemaid enam otsida ei viitsi :D)
 

Täidan kõik su soovid :D

FB ostkasi rüüstatakse lollide piltidega:



Aga siiski on ta parim ja ma armastan teda maailma lõppu ja veelkord lõppu :)

April 28, 2015

Asjad, mis mind totaalselt häirivad vol.1

1. Mu venna söömine
Jah, see on nii lollakas, kui peaaegu iga üks ütleb, et tema pet peeve on see, kui keegi mälub. Minuga ei ole nii, minu pärast söö palju tahad mu kõrva ääres, kuniks sa mu vend pole. Brendoni (vend) mälumises on midagi nii ebamugavat, et ma ei oska seda lihtsalt seletada. See vastik hääl, mis tal süües tekib on midagi seletamatult vastik ja häiriv. Sorry venna :D

2. Kui inimesed ei suuda kõndida normaalses tempos
Tore, kui sul aega küllaga ja mida kõike veel. Mul on ka aega aga siiski ma tahaks ühest punktist teise võimalikult kiiresti jõuda, sest miks ma peaks oma aega pikemalt tänaval veetma, kui ma saaks selle aja arvelt olla rohkem kohas, kuhu ma lähen? Okei, kõnni siis aeglaselt aga tõmba end samal ajal siis äärde, mitte ära kõnni keset kõnniteed, sest ma ei saa sinust nii mööda minna ju. Appi, palun, palun.

3. Kui inimesed räägivad ühte ja sama asja uuesti ja uuesti ja uuesti ja uuesti...
Sa räägid mulle mingi jutu, ma vastan: ,,Jah, ma sain aru''. Siis sina siiski vist ei saanud aru, et ma juba aru sain ning räägid mulle seda uuesti. Miks? Ma sain aru ju. Kuidas sina aru ei saanud, et mina aru sain? Okei, jutt lõpetatakse ja järgmine päev. Guess what? See sama jutt jälle ja jälle... Palun lõpeta.

4. Kui inimesed kirjutavad nii (koguaeg): omk naq, pmst naq, u dont hav noideaa, mis naq praq just hppend naq, omkkkk. ma oln naq whutttta? srsly, tätsa pkkis. a mt?

5. Palun kallid naised/tüdrukud, kes Te käite spordiklubis. Palun, ma tõesti palun, ärge vahtige end 237 korda peeglist enne ja pärast treeningut. Ma päriselt ka ei pinguta isegi üle siin. Naine, tuleb kapi juurde, vaatab end 26 korda, hakkab spordiriideid selga panema, vaatab end 37 korda, joob vett, vaatab end 15 korda, läheb vetsu, tuleb tagasi, vaatab end 45 korda, silub kõhtu (a la, kas olen juba piisavalt peenike), kõnnib kapi juurde, vaatab end 36 korda, kõnnib peegli juurde, arvake ära, vaatab end 26 korda, läheb tagasi kapi juurde, vaatab end 30 korda ja finally kõnnib treeningsaali poole vaadates end peeglist veel 22 korda. APPI!


March 30, 2015

MyFitness Experience: Fitball toning #7

Fitball toningut ei ole mõtet sassi ajada tavalise toningu trenniga, olen käinud mõlemas - esimene meeldib hullupööra, teine absoluutselt mitte. Kahjuks selle treeningu kohta ei leidnud infot internetist, seega proovin ise kirjeldada. Algab treening soojendusega nagu alati, kas siis jooksuga või lihtsalt lihtsamate harjutustega. Treeningus kasutatakse alati suurt fitballi, lisaks sellele ka vahepeal hantleid, bosu palli või väikest palli. PS! Fitballe on kolmes erinevas suuruses, seega vali endale sobivaim. 
Treeningus keskendutakse kõigile lihasgruppidele (suurematele) ja olenevalt treeneri tujust keskendutakse tavaliselt mingile osale kauem (nt. jalad, kõht vms.). Treening on lõbus ja taustaks käib hea muusika. Treening on vägagi intensiivne, kui sa kõike kaasa teed, kui viilid palju, või teed alternatiiv harjutusi, siis aga lihtne. Alustuseks sobib see treening kõigile, kuid ka edasijõudnutele on see treening väljakutsuv. 
Veel üks PS! Jaanika trennis on ülimalt keeruline viilida, sest kui teed seda, on ta sul kohe kõrval ja põhimõtteliselt karjub kõrva, et sa edasi teeksid (see kõik toimub siiski naljaga ja ta teeb ise harjutusi kaasa)! Aga temaga on alati üliägedad trennid ning ta pumpab su energia levelid oma positiivsusega lakke. Parim treener :)

Treeningu intensiivsus: 3-4/5
Treener (Jaanika Kaljuvee): 5+/5 
Läheksin uuesti: ikka 

January 9, 2015

Tagasivaade aastale 2014 Instagrami abiga : )

Suured tänud üsna suure vaatajaskonna eest : )
Muidugi suutsin ma selle ilusa 10 000 vaataja arvu maha magada ja nüüd on seal lausa üle 100 vaatamise rohkem.
Aitäh!
Seega ka õige aeg vaadata viimast korda heaga aastale 2014 tagasi ja minna veelgi paremasse aastasse - 2015 : )

Jaanuar

Panin jõulukuuse ära kasti / Kui Jacky veel beebi oli : ) / Käisin Evitat vaatamas ja segasin samal ajal Hannest, sest see on asi mida ma teen

Veebruar
Tunnen tohutut KSi (koolistress) / *no idea*

Märts
Tellisin suveks tohutult ilusa iPhone kaane - mida ma kordagi ei kasutanud ( yy ) / Ratatouille / Igatsesin Jackyt
Ema geniaalne viis hoida akent lahti :D / Jalutasime ilusal hommikul / Käisin Tallinnas tudengivarjupäeval - kellel võimalus, minge kindlasti! Väga huvitav kogemus : )

Aprill
Melanie mured - hakkab sadama / Kena koer mul / Veel kenamad koerad mul :D

Juuni
Võtan päikest ja üks hetk mõtlen, no on ikka küll, nii kaua vari ees. Teen silmad lahti ja see vahib eest... / Igatsesin jälle Jackyt / Imetore klassikokkutulek (põhikooli)

Ema mul imeliselt fotogeeniline (Jacky ka) / Käisin BodyAttackis...

Juuli
Elu äge kogemus minna esimest korda üksi ööseks Tallinnasse + laulupidu, mis oli sel aastal eluvõimas! / 17 aasta sünnioäevapidu, mis oli sel aastal väga armas ja tore / Üle viie aasta käime ka Taevaskojas :D 
FOLK - võimsalt äge kogemus ja no kammoooooon PRESIDENDIGA PILTI / Olin taimetoitlane teatud aja / (sorry jälle sama pilt)

August
Käisin Jaanika suure pealekäimise peale Smilersi kontserdil - päris äge oli isegi / Vallatute Vestide kontserdile minek : ) / Jackyga koertenäitusel

September
Emmele kooki sünnipäevaks / Jackyl oli ka sünnipäev / Korteri ukse taha otsustas keegi elama kolida kaheks päevaks :D

Oktoober
: ) / Melanie imeline fotogeenilisus, kui ta pisike oli 

November
Selfie katkise telefoni ekraaniga / Melanie riietas Minnyt - ta polnud õnnelik / Kas ma PALUN saaksin mõlemaid 30 tükki? Palun. (dikdik - surikaat)

BERIT <3